Sellel aastal mõtlesin, et luban omale tavapärasest rohkem puhkust. Puhkus tähendab ajaveetmist Eestist eemal ja soojemate kraadide käes, kui seda pakub kodune kliima. Tütar avaldas soovi veeta aega koos ja nii sai otsustatud, et teeme siis koos ühe väljamaa reisi. Sihtkohaks sai valitud Malta. Ajaga vedas, sest peale piletite ostu selgus, et Ryanair lõpetab lennud paar nädalat peale meie reisi.
Lend Maltale sujus ilma eriliste juhtumiteta, kuigi jah, Tallinna lennujaamast startides võttis lennukil raja peal rattad ringi ja tund hilisemat väljumist pole mõtet isegi mainida.
Hotell sai sedakorda valitud Sliemasse, ranna, keskuse ja bussipeatuse lähedale. Boonuseks pidasime head hommikusööki ja rõdu. Hotelliks The Diplomat Hotel. Kiidan väga!
Lennujaamast hotelli minekuks kasutasime Bolti. Ühistransport on Maltal väga hästi organiseeritud, kuid kui valida, kas minna bussiga tund aega või taksoga 11 minutit, siis ajafaktor sai seekord võitu.
Sliema oma pika rannapromenaadiga on imeline ja nautisime seda mitmed korrad pikemateks jalutuskäikudeks. Maltal on olemas ka Bolt’i tõuksid ja ka nendega sai seal ringi rallitud, tänavad kannatasid kenasti sõitmist.
Autot otsustasime mitte rentida, aga selle kohta võiks öelda selliselt, et kui aeg on limiteeritud ühe nädalaga ja on soov näha saare kaugemaid nurkasid, siis soovitaksin auto siiski rentida, kas või mõnedeks päevadeks. Sellega on mugavam ja kiirem saada punktist a punkti b.
Nagu juba ütlesin, siis bussidega saab pea igale poole, aga võtab kenasti aega. Ja nendega on ka see tore nali, et võib juhtuda, et Google’s, Tallinja äpis ja bussipeatuses oleval infotahvlil on erinevad bussi väljumisajad. Üldiselt me siiski üle 10 minuti ei pidanud väga kuskil ootama.
Sõltuvalt reisi pikkusest soovitan ühistranspordi jaoks osta Tallinja kaardi, millega saab piiramatult valitud ajaperioodil busse kasutada. 7 päeva kaardi maksumus oli 21€ ja need on müügil erinevates putkades, poodides.
Meie soetasime need kohe järgmisel hommikul ning ringi rändamine võis alata.
05.03 Et väljas rannailma ei olnud, ime küll eks ole, märtsi alguses tahame rannailma, siis otsustasime käigu pealt, et sõidame saare keskel asuvasse endisesse pealinna Mdinasse. Arhitektuuri ja ajaloohuvilisena pakub see koht kindlasti elamust. Mdinas külastasime kohta, mis algselt meenutas endise Kadrioru lõbustuspargi õuduste maja, aga lähemal tutvumisel selgus, et see pole mitte õuduste maja, vaid reaalne tegelikkus, mida on inimestega kunagi tehtud. Ütlen siis nii, et seal oli väga palju ajalugu ja tahes tahtmata tekkis tunne, et inimene on kõige julmem „loom“ maailmas. Läbi sealse käigu sain aru ka sellest, kust tuleb Malta kirju minevik.
Normaalne reisija ilmselt tutvub juba enne reisi sealse kultuuri ja ajalooga, aga ütlen, et mul oli kodutöö tegemata ja seetõttu oli kohapeal väga üllatuste rohke olemine.
Mdina kõrval, lühikese jalutuskäigu kaugusel on kohe Rabat, mida soovitan ka külastada, kui kirikutest ja kollastest tänavatest ja ehitistest veel kopp ees ei ole. Sealt sain ühest pisikesest kohvikust maailma parima sidrunikoogi ja sai ära maitstud ka kohalik nn täidisega sai ehk ftira.
Et õhtu igavaks ei kujuneks, tulime kodu poole liikudes bussi pealt enne oma peatust maha ja jalutasime St. Julian’ist, mööda promenaadi tagasi hotelli. Ma eelistan alati liivarandasid, mida Maltalt väga ei leia, aga ka Malta kivised grotid on oma värvide mänguga vägagi pilku püüdvad ja kaunid. Ja mis sest, et õues oli jahe, ca 15 kraadi ja poolpilves, siis seda läbipaistvat vett võib imetlema jäädagi.
06.03 Kuna otsustasime oma puhkuse seada suuresti ilma järgi, siis veetsime oma teise päeva tõeliste naistena ja shopahoolikutena. Ehk siis külastasime Sliema kaubanduskeskuseid. Selle päeva kulminatsiooniks kujunes maailmakuulus Cinnaboni kaneelisai. Ma polnud seda varem saanud, on üks ütlemata nämmi kaloripomm.
Aga, et samme oli veel „vähevõitu“, siis viis õhtu meid viimase praamiga Sliema ferry sadamast Vallettasse õhtusöögile. Selle käigus nautisime muidugi ka tuledes linna ja vaatasime üle St. John’s katedraali. Vägagi uhke ehitis. Söömas käisime Valletta Foodmarketil. Kes peenematesse kohtadesse ei kipu, siis sealt leiab hulgaliselt igale maitsele süüa ja juua. Hinnad ka täitsa normaalsed.
07.03 Ilmateade lubas tuulist, kuid päikeselist ilma. Ajasime varakult kargud alla, nautisime hommikusööki ja siis juba kiirelt bussi peale, et minna vaatama üht Malta pärlit, Blue grotta’t. Sinna saime läbi Valletta, kahe erineva bussiga. Kui armastad pankrannikut, laineid, tumesinist vett, helerohelist vett, siis on see koht just sulle. Vaated võtavad hingetuks. Mäe otsast kõmpisime alla külakesse, kust pidid väljuma paadid, mis võimaldavad seda ilu nautida ka merelt. Otse loomulikult sellel päeval paadid ei käinud ja no arusaadav ka, sest ilmselgelt oleks seal üks okseralli käinud. No mitte minul, ma ikka kannatan merel olles suht palju. Seega siis ei jäänud muud üle, kui ennast kividele külili visata ja nina taeva poole sättida, sest ega me siis sinna ainult tunnikeseks läinud.
Et jõudsime siiski päevavalges tagasi, siis seadsime sammud uuesti Vallettasse, et see ka päevasel ajal üle vaadata. No on ikka uhked ehitised, isegi need „tavalised“ majad, millel puidust balkonid. Ma ikka fännasin neid seal kõvasti.
08.03 Naistepäeval võiks ju endale lubada pikalt voodis lebotamist, aga kuna keegi kohvi voodisse ei toonud, pidime ikka ise ennast söögini sebima. Ja seda muidugi väga varakult, sest plaanis oli minna tutvuma Malta kõrval asuva väiksema saare, Gozoga. Gozole pääseb erinevaid laevafirmasid kasutades nii Vallettast, kui Circewwast.
Meie läksime läbi Cirkewwa, mis tähendas, et kasutasime sadamasse saamiseks bussi. Buss väljus meil praktiliselt hotelli eest ning viis otse Cirkewwa reisiterminali. No vahepeatustega muidugi, kuid ilma bussi vahetamata. Seda kaudu minek andis võimaluse tutvuda ka rannikuga, mis on seal tõesti imeline. Ülesõidu tegime praamiga, mis käib iga poole h tagant. Väike nipp- ära otsi terminalis kohta, kust praamipiletit osta. Neid müüakse tagasi tulles Gozo terminalis. Pilet edasi tagasi maksis alla 5€.
Saarel ringi trippimiseks võtsime hop on hop off bussi, mille pileti soetasime eelneval päeval internetist, maksumus 18€. Tuure pakuvad erinevad firmad nagu ikka ja liine, mis saarel ringi sõidavad, on 2 erinevat. Roheline liin, tunned ära roheliste busside järgi ja punased bussid, millel on 2 erinevat marsruuti ( sinine ja lilla). Kui on soov seal tava bussidega sõita, siis ka need käivad päris tihedalt ja saad kasutada seda sama, Tallinja 7 päeva bussikaarti.
Võib ju mõelda, et Gozo on väike, aga see on ikka nii suur, et ühest päevast jääb selle külastamiseks küll väheks. Eriti, kui on soov kuskil ka ringi vaadata. Hop on hop off bussid käivad iga 45 minuti tagant ja ütlen kohe, et osade vaatamisväärsuste jaoks on seda liiga vähe, kui ei ole soovi just lihtsalt kõik läbi joosta. Aga mulle tundub, et isegi siis jääb sellest väheseks.
Meie jõudsime ära käia Viktoria cittadellas, Ggantija muuseumis ja Ramla rannas. Ja ilmselgelt jäid väga paljud kohad nägemata, aga mis teha, kui aeg sai enne otsa. Eks siin mängis rolli ka see, et tuuribussid lõpetavad varem ca 17 ajal. Võimalik, et see on suvisel perioodil kuidagi teisiti, aga mitte kevadel.
Minu jaoks sai Gozost selle piirkonna lemmik saar. Seal on lihtsalt nii äge ja bussiga ringi sõites nägi tegelikult väga palju. Mulle meeldis, et seal on nii roheline, samas on palju arhitektuuri, vanu hooneid, ehitisi. Kirikud kiviste mägede otsas, mis paistavad kilomeetrite kaugusele. Väga, väga ilus. Ramla rand ranna nautlejana ei jätnud väga sügavat muljet, aga kuna tegu on väidetavalt Malta ühe kaunima ja kuulsama rannaga, siis olgu nii, kui neil paremaid pakkuda pole. Eks ta ilus oli ikka, aga kindlasti on maailmas paremaid kohti. Suvisel perioodil ei kujuta ma seal olemist ette, sest tegu on suhteliselt väikese rannaga.
Õhtuks saime värskeõhu mürgituse ja tagasi jõudes kukkusime lihtsalt voodisse, et järgmisel hommikul bussiga sama teekond ette võtta.
09.03 Jalad olid eilsest ringi trampimisest veidi vässud, aga kui ikka 30 kilomeetrit päevas maha ei kõnni, siis pole päev kirja läinud. No hetkel ma muidugi liialdan kõvasti, sellised kõnnipäevad on mul tavaliselt Aasias ringi rännates ja Maltal ma nii tublisti ei hiilanud.
Küll aga ootas ees terve päev Comino saarel, kus oli plaanis nii päikesevann, kui matkamine. Sinna sai siis taas Cirkewwast ja sedakorda päris pisikese alusega. Tuulisema ilmaga, kui nad siis üldse välja lähevad, tasub arvestada mõnusa loksumisega. Sõit kestab ca 30 minutit ja edasi tagasi pilet maksab 15€. Selle hinna sees tehakse ka väike tuur Comino saare lähedal olevate pisikest „ vaateakendega“ saarekeste ümber.
Isegi märtsis oli seal palju rahvast ja liiklemist, aga õnneks olid enamus inimesed Blue lagooni lähistel ja ümber saare hulkus neid vähe.
Meie külitasime tunnike mere ääres kivide peal, laguunist eemal, peale mida võtsime ette teekonna ümber saare. Jah, see on väike, aga kui viimane praam läheb tagasi kl 16.00, siis ei jõua kogu saart läbi trippida, tahad ju vahepeal ringi ka vaadata ja hetkes olla.
Comino oli mu jaoks nagu oleksin saabunud koju, oma teise koju, Kosi saarele, kus ma olen nüüdseks kümme korda käinud. See oli nii sarnane oma looduse ja olemise poolest. Jah, Kosil ei ole neid kollaseid ehitisi, aga kõik muu on lihtsalt nii samasugune.
Kui loed foorumitest, et Cominol ei saa süüa ja juua ja peaks just kui oma asjad kaasa vedama, siis tegelikkuses on nn sadamas olemas kaks putkat, kust saab mõlemat, kui ise asju kaasa ei vea.
Praam, millega saarelt ära saab, ei pea graafikust kinni, vaid läheb välja kohe, kui see on täis ja seda need on, eriti viimased. Ole siis hoolas ja trügi õigel hetkel õigele praamile. Seal on mitmed eri firmad sõite tegemas ja kui oled mingil põhjusel segaduses, kuhu pead minema, siis pileti värvi järgi suunatakse Sind õige aluse peale.
Minu soovitus on kindlasti peale Blue lagooni teha ka jalgsimatk saarel, sest vaated, mis avanevad on lummavad.
10.03 Eile ja täna paistis kohe ütlemata mõnus päike. Sain nina otsa punaseks ja mõnusa jume peale. Veetsin viimase päeva puhates ehk hotelli katuseterrassil olevas lamamistoolis. Õhtul käisime restoranis söömas ja võtsime tripi mõnusalt kokku, et hommikul juba väga vara lennujaama suunduda. Ah jaa, hotell pani meile hommikusöögi kaasa, nii armas neist!
Kas ma läheksin tagasi? Jah, sest väga palju jäi nägemata. Nädal on ilmselgelt liiga vähe selle saare jaoks.
