Müüa suurepärase asukohaga väike kinnistu J.Kunderi tn-l!
Kinnistul asub 1998 a valminud kaubandushoone, ehitisealuse pinnaga 233 m2. Olemas elektriga liitumine. Varasemalt oli olemas ka vee-ja kanalisatsiooniga liitumine, hetkel lepinguid pole. Hoone ja tehnosüsteemide seisukord pigem lammutamiseks.
Detailplaneering puudub. Kinnistule pääs läbib J. Kunderi 31 kinnistut, servituut seadmata.
Info TLPA-st järgmine:
J. Kunderi tn 31a kinnistul ( katastritunnus 78401:112:0590, pind 396 m2, sihtotstarve ärimaa 100%) asub 1-korruseline hoone kauplus-tööriistade laenutus (EHR kood 101025037), ehitise peamine kasutusotstarve on kaubandushoone. Hoone ehitisealune pind on 233 m2, suletud netopind 169,7 m2, maht 399 m3.
J. Kunderi tn 31a kinnistu asub Tallinna üldplaneeringut täpsustava ja Tallinna LVK poolt 16.04.2009 kehtestatud “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse– ja kasutamistingimuste määramine” (edaspidi teemaplaneering) kohasel Torupilli miljööväärtuslikul alal, ehituspiirkonnas nr 6, kus on kehtestatud järgmised piirangud: suurim lubatud hoonestustihedus 0,8; maksimaalne lubatud korruselisus (maapealsed korrused)2+1; maksimaalne hoonestatuse 40%; maks. hoonete arv krundil (v.a abihooned) 2 (Võtmestruktuurides säilib olemasolev arv); haljastuse osakaal 30%, sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast.
Kinnistu paikneb teemaplaneeringu kohaselt võtmestruktuuris ja kinnistu asuv hoone on hinnatud vähemväärtuslikuks. Teemaplaneeringu seletuskirjast: võtmestruktuur on miljööväärtuslikule alale iseloomulik, eriti väärtuslik kompaktne hoonete kooslus, kus alale iseloomulikud tunnused peavad maksimaalselt säilima, sh hoonestus, (elu)hoonete arv, krundi- ja hoonestusstruktuur, haljastuse osakaal jne (teemaplaneeringu seletuskiri 3.1.34). Ajaloolises asumis tuleb maksimaalselt säilitada elamisfunktsioon (teemaplaneeringu seletuskiri p 4.1.5).
Vähemväärtuslike hoonete asendamine uutega on teemaplaneeringu järgi põhimõtteliselt võimalik. Uue ehitusloa kohustusliku ehitise püstitamiseks näeb seadus ette detailplaneeringu koostamise, kuid erandina saab amet PlanS § 125 lg 5 järgi kaaluda ka projekteerimistingimuste andmist. Projekteerimistingimused peavad olema kooskõlas miljööalade teemaplaneeringus esitatud piirangutega. Projekteerimistingimuste andmise või mitteandmise otsustab amet igal üksikjuhul eraldi st menetluse valiku üle saame otsustada siis kui vastav taotlus esitatakse. Kuna miljööalade teemaplaneeringus on piisavalt tingimusi, mille alusel saaksime kaaluda projekteerimistingimuste andmist detailplaneeringu koostamise asemel, siis praegu pigem ütleksin, et projekteerimistingimuste andmine peaks olema võimalik.
Kinnistu sihtotstarvet saab olemasoleva hoone puhul muuta ehitus- või kasutusteatisega. Maakatastriseaduse § 18 lg 3) ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel.
Uue hoone puhul määratakse projekteerimistingimustes ehitise kasutamise otstarve, mille alusel saab ehitusloa menetluses muuta ka katastriüksuse sihtotstarbe.
