Mul on üks väga tore sõber ja ka klient, kelle kinnisvaraga ma olen tükk aega tegelenud ja tal on julgust teha asju, mida mina ise kohe tegema ei torma. Selles mõttes on mul hea, et ma jään ilma isiklikest õppetundidest ja saan õppida tema omadest. Tulen taas selle juurde, et isegi, kui sa loed palju ja kuulad, siis on ikkagi väga tore, kui keegi sind vahel ka tagant torgib ja tegudele sunnib.
Ühel päeval, kui me jälle kinnisvara teemadel vestlesime, teatas ta, et ostis omale aktsiaid. Mul lõi muidugi kohe tuluke põlema, sest see on ju ka hea viis investeerimiseks. No ma vähemalt nii arvasin.
See oli mai alguses 2020, kui koroona oli juba oma hävitava löögi andnud ja kogu aktsiaturg oli kummuli ära käinud. Mida ma jälle kordan, kui sa ei tea asjadest ja ei oska õiget keelt ( raha keelt, aktsia keelt), siis sa ei näe neid asju ja jääd rongist maha. Ma usun, et igaüks, kes märtsis aktsiaturu languse maha magas, on ikka päris pahane. Ma olen ka pahane enda peale, sest ma ei teadnud aktsiatest mitte midagi. Kuulnud olin, aga kogu muu pool oli nagu Hiina keel. Seega ma ei saanud rongile kohe nn õigel ajal ja ka jaama saamine võttis päris tükk aega.
Sõber tutvustas suurima rõõmuga, milliseid aktsiaid ta soetas ja alustas sellest, et soovitas mul lugeda taas raamatut, et ma üldse millestki aru saaksin. Seda korda oli raamatusoovituseks- Seppo Saario “Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse”
Raamatuga samaaegselt veetsin lõputuid tunde arvutiekraani taga ja õppisin aktsiate ja ettevõtte finantsnäitajate keelt ja tuleb tõele au anda, et numbrid on eluaeg minu jaoks ühed udukogud olnud, millest ma eriti ööd ega mütsi aru pole saanud. Ma istusin öösiti üleval ja lihtsalt jõllitasin ekraani, otsisin infot ja ütlen ausalt, et kuskil kuuks ajaks läks fookus täiesti paigast. Ma ei keskendunud enam tööle, vaid lootsin aktsiate ostmisega jõukaks saada. Ma ei tea, kas see juhtub kõikide alustajatega selliselt, aga ole igaks juhuks valmis, et see võib nii minna.
Vahel ma mõtlen, et miks peab ise kõike seda oskama ja teadma, et võiks ju minna lihtsamat teed ja lasta kellelgi teisel kõik ära teha. Aga vot, ise tahan endale asja selgeks teha.
Tõmbasin omale telefoni api: investing.com ja lisasin sinna kõikide nende ettevõtete aktsiad, mis tundusid olevat huvitavad jälgida. Põhiliselt koosnesid need eelkõige turismiga seotud sektorist nt lennufirmad, hotelliketid, aga ka naftatootjad jne. Kõik, kes olid saanud selle kõige suurema koroona löögi. Paljuski mõjutas minu otsinguid ja mõtteid see sama hea sõber, sest nii ei pidanud ma alustama täiesti nullist, vaid temaga asju arutades tundus kogu see alustamise asi väga lihtne. Aga, kas see ikka oli lihtne? Jah, kui sa sööstad pea ees tulle ja tegutsed enne, kui mõtled. Minu suureks puuduseks on hirmus pikk kaalumine ja läbi mõtlemine. Igal juhul jõudsin ma valitud ettevõteteni selliselt, et hakkasin ükshaaval otsima maailma suurimaid ja vanemaid, kellest võiks eeldada, et nad suudavad need rasked ajad üle elada.
Kõik räägivad, et peab olema strateegia ja mingi plaan. Olen nõus, aga päris keeruline on alguses omale mingit tegutsemisplaani välja mõelda, eriti, kui pole seda esimest ostu ära teinud. Ma ei teadnud veel isegi seda, kas ma ostan need tuleviku dividendide saamise eesmärgil, mis loom see dividend üldse on, pikaks ajaks või lihtsalt selleks, et mingisuguse kasvu saavutades kiirelt ära müüa.
No jah, olen alguses tagasi, sest tegelikult oli ju plaan kamaluga raha kokku kühveldada ja siis edasi mõelda. Kuidas see raha kühveldamise algus välja nägi, saad lugeda juba järgmisest postitusest- https://kristakarik.ee/ja-aktsia-touseb-ja-touseb/
